Skip to main content

Mis on päikesekaitse ja miks on see meile oluline?

Selles blogipostituses saad teada, miks on päikesekaitset vaja kasutada iga päev ning milline päikesekeem võiks sulle sobida.

 

Päikesekaitse ei ole ainult suvine teema – see on aastaringse nahahoolduse alus! Kuigi enamik meist teab, et päike võib põhjustada põletust, ei ole kõik teadlikud, kuidas erinevad kiirgused tegelikult nahka mõjutavad.

Liigne päikesekiirgus võib põhjustada enneaegset vananemist, pigmendilaike ning suurendada nahavähi riski.

Päikesekaitse hõlmab endas lisaks päikesekreemi kasutamisele ka kaitseriietust ja päikeseprillide kandmist!

UVA, UVB, UVC ja HEV — mis need on?

Päikesekiirgus ei ole ühtlane- see jaguneb erinevateks kiirgusliikideks, millest igaühel on nahale erinev mõju. Peamised ultraviolettkiirguse tüübid on  UVA-, UVB- ja UVC. Lisaks puutume igapäevaselt kokku ka HEV kiirgusega e sinise valgusega.

UVA kiirgus, mille lainepikkus on 315-400nm tungib sügavale dermisesse e pärisnahka. UVA kiirgus kutsub esile oksüdatiivset stressi, lagundab kollageeni ning tekitab pigmentatsioonimuutusi. UVA kiirgus on peamine naha enneaegse vananemise põhjustaja, tekitades kortse, elastsuse kadu ja pigmendilaike. UVA kiired läbivad pilvi ja aknaklaase, mistõttu mõjutavad need nahka aastaringselt.

UVB kiirgus, mille lainepikkus on 290-320nm kahjustab epidermise e marrasknaha rakkude DNA-d, põhjustades erüteemi (punetus), kantserogeenseid mutatsioone ja immuunsüsteemi nõrgenemist. UVB kiirgus on peamine päikesepõletuse tekitaja ning mängib olulist rolli nahavähi kujunemisel. Lisaks soodustab kiirgus D-vitamiini sünteesi, mis tugevdab organismi immuunsüsteemi. UVB kiirgus on kõige intensiivsem suvekuudel.

UVC kiirgus, mille lainepikkus on 100-280nm on kõige lühema lainepikkusega ja potentsiaalselt kõige ohtlikum, kuid õnneks neeldub see osoonikihis ning ei jõua tavatingimustes maapinnale. Ettevaatlik tuleb olla solaariumis, kus võidakse sellega liialdada.

HEV kiirgus e sinine valgus e suure energiaga nähtav valgus tuleb enamasti päikesevalgusega, kuid aina enam puutume kokku ka sinist valgust kiirgavate arvutiekraanide, telefonide ja televiisoritega. Ekraanid paiknevad nahale lähemal kui päikesekiirgus, mistõttu on HEV kiigusel nahale otsene mõju. HEV kiirguse lainepikkus on 400-700nm. Seda peetakse põhiliseks hüperpigmentatsiooni ja erüteemi põhjustajaks. Nähtav valgus aktiveerib melanotsüüte, suurendades melasma teket ning põletikujärgset hüperpigmentatsiooni.

Päikesekaitse liigid- mineraalne, keemiline ja looduslik

Mineraalne päikesekaitse

Mineraalne e füüsikaline päikesekaitse sisaldab tavaliselt tsinkoksiidi või titaandioksiidi. Need ained toimivad UV-kiirguse peegeldamise ja hajutamise teel. Mineraalne päikesekaitse pakub kohest kaitset, kui võib jätta kerge valge varjundi. Paksem tekstuur võib paremini sobida sportimiseks või veekindluse tagamiseks.

Keemiline päikesekaitse

Keemiline päikesekaitse koosneb keemilistest filtritest (nt avobensoon, oksübensoon), mis neelavad UV-kiirguse ning muudavad selle soojuseks, mis seejärel nahalt eraldub. Keemilist päikesekaitset eelistatakse sageli nende kerge koostise tõttu, mis imendub nahka, jättes vähe või üldse mitte nähtavaid jääke. Keemilise päiksekaitse puhul tuleb meeles pidada, et toode vajab imendumiseks aega u 20 minutit!

Looduslik päikesekaitse

Looduslik päikesekaitse põhineb tavaliselt taimsetel koostisosadel ja mineraalidel. Sageli on need ka kombineeritud mineraalse kaitsega. Looduslike toodete puhul võib kaitsefaktor olla madalam, seetõttu tuleb hoolikalt kontrollida toote tegelikku SPF taset.

Lisaks on turul ka toonitud päikeskaitsekreemid, mis sisaldavad lisatud pigmente (nt raudoksiid ja pigmenteeritud titaandioksiid). Toonitud päikesekreemid kaitsevad peamiselt UVA, UVB ja nähtava valguse eest ning aitavad efektiivsemalt ennetada hüperpigmentatsiooni. Lisaks annab toonitud päikesekreem ka ühtlasema katvuse, sest toon annab nahale kerge jumestuse efekti, mistõttu inimesed kannavad seda tihti peale paksema kihina ning ühtlasemalt.

Millal ja kuidas päikesekaitsekreemi kasutada?

Päikesekaitset tuleks kasutava vastavalt UV-kiirgusele, mitte ainult päikesepaistelistel päevadel. UV-indeks on standardiseeritud mõõt, mis ennustab nahka kahjustava UV-kiirguse intensiivsust vastavalt laiuskraadile, aastaajale, osoonitasemele ja pilvkattele.

Päikesekreemi efektiivsust mõõdetakse SPF-iga (päikesekaitsefaktor). SPF näitab, kui palju kulub  UVB kiirgusel päikesekreemi abil kaitstud nahal punetuse tekkeks võrreldes kaitsmata nahaga. SPF 15 päikesekreem blokeerib 94%, SPF 30 97% ja SPF 50 blokeerib umbes 98% UVB kiirgusest.

Üldine soovitus on kasutada igapäevaselt SPF 50 laia toimespektriga päikesekaitsekeemi 20 min enne päikese kätte minekut. Kasutada tuleks teelusika (5ml) reeglit- igale käele, jalale, seljale, kõhule ja näole (kaasa arvatud kale ja kõrvad), seega vähemalt 35ml kogu keha katmiseks.

Päikesekreemi tuleks uuesti peale kanda 2 tunni järel ja pärast ujumist või higistamist.

Kuidas valida oma nahatüübile sobiv päikesekaitse?

Päikesekaitsetooteid on erinevaid- emulsioonid, kreemid, spreid ja pulgad. Õige valiku tegemine võib olla keeruline. Tegelikult tuleks toote valimisel lähtuda eelkõige oma nahatüübist.

Normaalsele nahale sobivad hästi kergema tekstuuriga emulsioonid või klassikalised kreemid, mis niisutavad, kuid ei jäta nahka raskeks.

Rasuse ja aknele kalduva naha puhul tuleks eelistada kergeid, mittekomedogeenseid geele või emulsioone, mis ei ummista poole ning aitavad reguleerida rasueritust.

Kuiva naha puhul tasub valida päikesekaitse, mis sisaldab niisutavaid ja nahka taastavaid toimeaineid. Sellised tooted aitavad vältida naha kiskumist ja ketendust ning pakuvad lisaks päikesekaitsele ka sügavamat niisutust.

Kombineeritud naha korral toimivad hästi tasakaalustatud koostisega tooted- kerged kreem-geelid, emulsioonid, mis niisutavad kuivemaid piirkondi kuid ei muuda T-tsooni rasuseks.

Kui nahk on tundlik tuleks eelistada lõhna- ja alkoholivabasid mineraalfiltritega päikesekaitsekreeme, mis on õrnad ega ärrita nahka.

Enimlevinud müüdid päikesekaitsekreemide kohta


Müüt– päikesekaitsekreemid on mõeldud ainult heleda nahaga inimestele.

Tõde– UV kiirgus on peamine riskitegur nahavähi ja fotovananemise tekkeks kõigil nahatoonidel. UV kiirgus soodustab naha kahjustumist olenemata olemasoleva nahapigmentatsiooni tasemest.


Müüt– päikesekaitsekreemid kahjustavad endokriinsüsteemi.

Tõde– tõendid endokriinsüsteemi häirete kohta päikesekaitsekreeme kasutades puuduvad.


Müüt– päikesekaitsekreemid sisaldavad kantserogeenseid ja mürgiseid osakesi.

Tõde– UV filtrid nagu tsinkoksiid ja titaanoksiid kasutatakse päikesekaitsekreemides tavaliselt nanoosakeste kujul, mis tungivad ainult sarvkihti e kihti, kus on surnud naharakud.


Müüt– päikesekaitsekreemid põhjustavad D-vitamiini puudust.

Tõde– kuigi päikesekreem võib teoreetiliselt vähendada D-vitamiini sünteesi UV kiirguse kattuvate spektrite tõttu, on erinevad vaatlusuuringud näidanud vähest või üldse mitte olulist mõju D-vitamiini tasemele.


Meie lemmikud

Agve lemmik: La Roche-Posay Anthelios UVMUNE 400 Invisible Fluid

Kristeli lemmikud: La Roche-Posay Anthelios UVMUNE 400 Invisible Fluid, Babe super fluid color emulsioon näole SPF 50. 

Laura lemmikud: Beauty of Joseon Relief Sun: Rice + Probiotics Cream SPF 50, Avene Cicalfate+ kreem taastav SPF 50.

Kokkuvõte

Tõhus päikesekaitse nõuab igapäevas ja mitmekülgset lähenemist.

Aastaringne päikesekaitse kasutamine ei ole lihtsalt suvine soovitus, vaid oluline osa igapäevasest nahahooldusest. Regulaarne päikesekaitse kasutamine aitab ennetada nii kortsude teket kui ka tõsisemaid nahakahjustusi, sealhulgas nahavähki. Oluline on meeles pidada, et päikesekaitse ei ole vajalik ainult suvel rannas või puhkusel, vaid igapäevaselt linnas liikudes, autoga sõites või siseruumides akna läheduses viibides!

Järjepidev päikesekaitse kasutamine on üks lihtsamaid ja tõhusamaid viise oma naha tervise ja nooruslikkuse säilitamiseks ning tänu suurele tootevalikule ei pea keegi selles osas kompromisse tegema!

Blogipostitus tugineb teadusartiklile, rohkem infot päikesekaitse kohta leiad:

https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC12566446/

Close Menu