Kollageen- mis see on ja kas sellest on nahale päriselt kasu?

Kollageen- mis see on ja kas sellest on nahale päriselt kasu?

Kollageenist räägitakse rohkem kui kunagi varem. Seda leidub nahahooldustoodetes, toidulisandites, tervisepulbrites ja jookides.

Lubadused kõlavad ahvatlevalt- pringim nahk, vähem kortse, tugevamad juuksed ja küüned.

Kuid mis üldse on kollageen? Kas meie keha toodab seda ise? Kas kreemides ja toidulisandites olev kollageen jõuab päriselt sinna kuhu vaja?

Selles blogipostituses saad teada, mis on kollageen, kuidas see meie nahas toimib ja millised meetodid võivad aidata naha enda kollageeni sünteesi päriselt toetada.

Kollageen

Kollageen on organismi kõige rikkalikum struktuurvalk, mis moodustab suure osa naha, luude, kõõluste ja teiste sidekudede tugiraamistikust. Selle peamine ülesanne on anda kudedele tugevust, elastsust ja mehaanilist vastupidavust.

Kollageen koosneb aminohapetest, kõige olulisemad neist on glütsiin, proliin ja hüdroksüproliin. Kolm aminohapete ahelat keerduvad omavahel kokku, moodustades tugeva kolmikheeliksi. Seejärel organiseeruvad kollageenimolekulid suuremateks kiududeks ehk fibrillideks, mis annavad nahale ja sidekoele tugevuse. Kollageeni sünteesiks vajab organism c-vitamiini.

Naha vananemine on loomulik ja seda mõjutvad samaaegselt geneetika, homonaalsed muutused, elustiil kui ka väliskeskkond, eelkõige kokkupuude ultraviolettkiirgusega. Kuigi kollageeni sünteesivad fibroplastid toidust saadud aminohapetest, väheneb selle süntees vanusega järk-järgult, samas kui proteolüütiline lagunemine suureneb, mis viib kollageenisisalduse vähenemiseni nahas. On leitud, et kollageeni tootmine aeglustub aja jooksul, vähenedes alates varasest täiskasvanu east 1% aastas. Lisaks on uuringud näidanud, et naiste nahk kaotab menopausi ajal kuni 30% oma kollageenist.

Vanusega väheneb kollageeni süntees, kiud lagunevad ja struktuurid, mis vastutavad marrasknaha ja pärisnaha vahelise kommunikatsiooni eest vähenevad. See omakorda vähendab elastsust ning süvendab kortsude teket.

Kollageeni saab jagada kuueks peamiseks tüübiks, mis põhinevad selle funktsioonil ja struktuuril ning on nummerdatud rooma numbritega.

Kõige levinumad on kollageenitüübid I, II ja III. Nahas domineerib I tüübi kollageen, mis moodustab 80-90% kogu kollageeni sisaldusest. Seda sünteesivad peamiselt fibroplastid. II tüübi kollageen moodustab üle 50% kõhre kogu valgu valgusisaldusest ja moodustab 85-90% liigesekõhre kollageenist. III tüübi kollageen on valk, mida rakud sünteesivad prokollageeniks, mis on õõnesorganite, sealhulgas suurte veresoonte, emaka ja soolte peamine struktuurikomponent.

Kollageen on oluline naha elastsuse ja pingulduse säilitamiseks. Naha vananedes toimuvad kollageenis struktuurilised ja funktsionaalsed muutused sealhulgas kollageeni tootmise vähenemine ja kollageeni kiirem lagundamine.

Kollageen kui toidulisand

Viimasel ajal on erilist tähelepanu saanud toidulisand- hüdrolüüsitud kollageen, mida reklaamitakse kui vananemisvastast vahendit. Populaarseks on ta saanud mitte ainult kollageeni bioloogilisest tähtsusest nahale, vaid ka kasvavatest kliiniliste uuringute arvust, mis hindavad kollageenipeptiidide mõju naha niiskussisaldusele, elastsusele ja kortsude vähenemisele.

Kollageenil põhineva toidulisandi tootmisel kasutatav materjal pärineb peamiselt loomsetest kudedest. Peamised allikad on kala-, veise- ja seakoed, millest igaühel on erinev aminohappeprofiil, kollageenitüübid ja füüsikalis-keemilised omadused.

Kollageeni toidulisandite puhul kasutatatakse tavaliselt hüdrolüüsitud kollageeni ehk kollageenpeptiide. See tähendab, et kollageen on lagundatud väiksemateks aminohapete ahelateks, mida organism suudab paremini seedida ja omastada. Seedimisel lagundatakse kollageen siiski aminohapeteks nagu ka teised valgud.

Oluline on teada, et organism ei saada neid automaatselt nahka! Keha kasutab aminohappeid seal, kus neid parasjagu vaja on. Nahk ei ole organismi jaoks prioriteet. Keha eelistab alati elutähtsaid funktisoone enne kosmeetilisi vajadusi. See tähendab, et eelisjärjekorras kasutab organism aminohappeid näiteks immuunsüsteemi tööks, soolestiku või sidekoe parandamiseks, haavade parandamiseks või lihaste taastamiseks.

Kollageen kosmeetikas

Lisaks suukaudsetele vormidele on kollageen laialdaselt kasutuse ka kosmeetikatoodetes. Peamiselt kasutatakse kollageeni kreemides, seerumites ja maskides, eesmärgiga parandada naha välimust.

Kollageeni suure molekulimassi ja piiratud võime tõttu tungida naha sisse, püsib kollageen epidermise e marrasknaha peal, ilma et see mõjutaks naha kvaliteeti või kortsude sügavust.

Kollageen toimib kosmeetikas peamiselt:

• niiskust siduva ainena, moodustades naha pinnale õhukese kaitsekihi, mis vähendab niiskuse aurustumist;
• naha pehmendajana.

Teaduskirjanduse põhjal on naha enda kollageeni sünteesi ja fibroblastide aktiivsust võimalik mõjutada efektiivsemalt teiste meetodite kui lokaalse kollageeni kasutamisega.

Kõige rohkem uuritud toimeainete hulka kuuluvad retinoidid, mis stimuleerivad rakkude uuenemist ning kollageeni tootmist. Samuti mängib olulist rolli C-vitamiin, mis osaleb otseselt kollageeni sünteesis ja toimib antioksüdandina. Ka teatud peptiidid võivad mõjutada rakkude signaalteid ning toetada fibroblastide aktiivsust. Väga oluline on ka igapäevane päikesekaitse, sest UV-kiirgus on üks peamisi kollageeni lagundavaid tegureid.

Lisaks kasutatakse esteetilises meditsiinis naha kollageeni stimuleerimiseks erinevaid protseduure, näiteks laserravi, mikronõelumist ja keemilisi koorimisi, mis tekitavad kontrollitud mikrokahjustuse ning aktiveerivad naha loomuliku taastumisprotsessi ja uue kollageeni tootmise.

Kollageeni stimuleerivad süsteprotseduurid

Esteetilises meditsiinis kaustatakse erinevaid süsteprotseduure, mille eesmärk on stimuleerida naha enda kollageeni tootmist. Protseduurid ei lisa nahka valmis kollageeni, vaid aktiveerivad fibroblaste- rakke, mis vastutavad kollageeni sünteesi eest. Selle tulemusena muutub nahk ajaga pringimaks, elastsemaks ning naha tekstuur muutub ühtlasemaks.

Üheks tuntuimaks kollageeni stimuleerivaks protseduuriks on biostimulatsioon.

Kõige sagedamini kasutatakse:

• polü-L-piimhapet (PLLA) Sculptra protseduur
• kaltsiumhüdroksüapatiit (CaHA) Radiesse protseduur

Samuti on populaarne IPRF protseduur, kus kasutatakse patsiendi enda verest eraldatud trombotsüüdirikast fibriini, et aktiveerida naha loomulikud taastumisprosessid. See protseduur aitab stimuleerida kollageeni ja elastiini tootmist, vähendab nahas kortse ja lõtvust ning parandab naha üldist tekstuuri ja välimust.

IPRF protseduurile saad aja broneerida siin- IPRF protseduur

Lisaks on väga efektiivne ja populaarne mikronõelumise protseduur, mille käigus tekitatakse nahka peened mikrokanalid, mis parandavad toimeainete imendumist sügavamatesse kihtidesse, aktiveerides kollageeni ja elastiini tootmise. Selle tulemusena muutub nahk pinguldatumaks, säravamaks ning on ühtlasema tooniga.

Mikronõelumisele saad aja broneerida siin- Eksosoomid mikronõelumisega

Kollageeni stimuleerivad protseduurid ei anna kohest efekti, vaid nende eesmärk on parandada naha kvaliteeti ja tugevust järk-järgult ning loomulikult. Just seetõttu peetakse neid esteetilises meditsiinis üheks efektiivsemaks viisiks naha vananemisilmingute ennetamisel ja naha kvaliteedi pikaajalisel parandamisel.