Melasma – rohkem kui lihtsalt pigmendilaigud

MELASMA

Melasma on sage krooniline pigmentatsioonihäire, mille puhul tekivad nahale ebakorrapärased pruunikad pigmendilaigud. Kuigi melasma on enamasti ohutu, võib see olla visuaalselt häiriv ning mõjutada oluliselt enesetunnet ja elukvaliteeti.

Selles blogipostituses räägin Sulle lähemalt, mis melasma on, miks ja kellele see tekib ning millised on melasma tekkepõhjused. Samuti toon välja, millised on tänapäeval enimlevinud võimalused melasma leevendamiseks ja raviks – alates igapäevasest nahahooldusest ja päikesekaitsest kuni erinevate esteetiliste protseduurideni. 

Oluline on mõista, et melasma puhul ei ole tavaliselt tegemist probleemiga, mida saab lahendada ühe protseduuriga. Kuna melasma võib pärast edukat ravi uuesti aktiveeruda, on parimate tulemuste saavutamiseks oluline personaalne lähenemine, vallandavate tegurite vähendamine ning järjepidev hooldus ja ennetus.

Melasma – mis see tegelikult on?

Melasma on hüperpigmentatsiooni häire, mille korral tekivad nahale, enamasti näopiirkonda pruunikad või hallikaspruunikad pigmendilaigud. Melasma väljakujunemisel mängivad rolli nii geneetiline eelsoodumus, hormonaalsed muutused, päikesekiirgus kui ka teised välised tegurid, sealhulgas kuumus, nahapõletik ja naha ärritus. 

Melasma kohta on viimastel aastatel ilmunud päris palju uut infot – tegemist ei ole lihtsalt “liigse pigmendiga”, vaid omandatud pigmentatsioonihäirega, milles osalevad melanotsüüdid ehk pigmendirakud, keratinotsüüdid, veresooned, fibroblastid, nuumrakud, hormoonid, UV-kiirgus ja teised välised tegurid. 

Melasma ei ole nakkav ega ohtlik, küll aga paljudele visuaalselt häiriv ning seetõttu võib sellel olla märkimisväärne mõju inimese enesehinnangule ja elukvaliteedile. 2022. aastal tehtud uuringu ülevaates, mis hõlmas 1398 melasmaga patsienti, leiti, et melasma mõjutab oluliselt emotsionaalset heaolu ja sotsiaalset elu. 

Oluline on mõista, et melasma ei teki ainult sellest, et nahk on saanud liiga palju päikest. Tänapäeva käsitluse järgi on tegemist mitme teguri koosmõjuga, kus rolli mängivad:

• geneetiline eelsoodumus
• UV-kiirgus
• nähtav valgus
• hormonaalsed muutused
• põletik
• stress
• naha veresoonkonna muutused
• naha vananemisega seotud muutused
• kuumus
• nahaärritus ja traumad
• teatud kosmeetilised ja esteetilised protseduurid

Miks melasma tekib?

Melasma puhul muutuvad naha pigmendirakud ehk melanotsüüdid üliaktiivseks, kuid tänapäeval teame, et probleem ei piirdu ainult melanotsüütidega. Melasmaga nahas toimuvad muutused ka epidermises ehk marrasknahas, dermises ehk pärisnahas, veresoonkonnas ja naha tugirakkudes, mis aitavad kaasa pigmentatsiooni tekkimisele ja püsimisele.

Kõige olulisemaks väliseks vallandajaks peetakse päikesekiirgust. Nii UVA- kui UVB-kiirgus stimuleerivad melanotsüüte ning käivitavad nahas oksüdatiivse stressi ja põletikulised protsessid. UV-kiirgus mõjutab seejuures mitte ainult melanotsüüte, vaid ka keratinotsüüte, fibroblaste ja nuumrakke, mis hakkavad vabastama erinevaid signaalmolekule ja kasvufaktoreid, mis omakorda soodustavad melaniini tootmist. Krooniline päikesekahjustus võib seetõttu muuta naha mikrokeskkonda viisil, mis aitab melasma pigmentatsioonil püsida ka pärast otsese päikesekokkupuute vähenemist. 

Teine oluline tegur on hormonaalsed muutused organismis. Melasma esineb märkimisväärselt sagedamini naistel ning selle teke või süvenemine võib olla seotud raseduse, hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite ja teiste hormonaalsete muutustega. Östrogeen ja progesteroon võivad mõjutada melanotsüütide aktiivsust ning suurendada melaniini tootmist.

Melasma tekkes mängib rolli ka geneetiline eelsoodumus. See aitab selgitada, miks kõigil inimestel ei teki melasmat, isegi siis, kui nad puutuvad kokku päikesekiirgusega või kogevad hormonaalseid muutusi.

Lisaks on melasmaga nahas kirjeldatud kroonilise põletiku ja naha vananemisega seotud muutusi. Näiteks võivad UV-kahjustuse tagajärjel fibroblastid mõjutada melanotsüüte, mis hakkavad tootma melaniini ehk pigmenti. Samuti on melasmaga nahas täheldatud rohkem nuumrakke ja nende aktiivsust. Nuumrakkude aktiveerumisel vabanevad histamiin ning mitmed põletiku ja immuunreaktsiooniga seotud ained.

Nahaärritus ja põletik võivad samuti melasmat süvendada. Näiteks võivad liiga agressiivsed kosmeetilised protseduurid, tugev koorimine või muu korduv nahaärritus põhjustada põletikulise reaktsiooni, mis võib soodustada pigmendi teket või muuta juba olemasoleva melasma aktiivsemaks. Seetõttu on melasma puhul oluline leida tasakaal naha uuendamise ja liigse ärritamise vältimise vahel.

A- otsmikul nähtav pigmentatsioon. B- ultraviolettvalgusega lambi all nähtav pigmentatsioon. C- dermatoskoobiga nähtav pigmentatsioon.

Melasma ravi – kust alustada?

Melasmat ei ole võimalik ühe protseduuriga lõplikult „välja ravida“.  Seetõttu on ravi eesmärk enamasti:

1. vähendada olemasolevat pigmentatsiooni
2. vähendada melanotsüütide aktiivsust
3. kontrollida vallandavaid tegureid
4. ennetada uue pigmendi teket
5. säilitada saavutatud tulemust.

Kogu ravi aluseks on aga päikesekaitse! Soovitatav on igapäevane laia spektriga päikesekaitse, mis kaitseb UVA, UVB ja nähtava valguse eest.

Lokaalsed toimeained:

HÜDROKINOON– pigmentatsiooni vähendav toimeaine. Eestis on professionaalseks kasutuseks lubatud 2% hüdrokinoon. Enim kasutatakse hüdrokinooni “Kligman’s formula ” ehk retsepti alusel väljastatava paikse kolmikravina, mis sisaldab: hüdrokinooni (2-5%), tretinoiini (0,05-0,1%) ja kortikosteroidi (hüdrokortisoon, deksametasoon või fluotsinoloonatsetoniid). 

• hüdrokinoon vähendab pigmendi tootmist
• tretinoiin soodustab naha uuenemist ja toetab pigmendivastast ravi
• kortikosteroid vähendab põletikku ja nahaärritust

Oluline on teada, et Kligmani kolmikravi on meditsiiniline retseptiravi, mitte tavaline kosmeetikatoode. Ravi kestuse ja toimeainete kontsentratsioonid määrab arst ning ravi vajab põhjalikku nõustamist.

TRANEKSAAMHAPE– vähendab melanotsüütide aktiivsust ning seeläbi väheneb pigmentatsiooni tootmine. Traneksaamhapet kasutatakse meditsiinis veritsusevastase preparaadina, kuid viimastel aastatel on seda üha rohkem uuritud ka melasma ravis. 2024. aastal avaldatud uuringu ülevaade ja meta-analüüs hõlmas 22 randomiseeritud uuringut ja 1280 melasmaga patsienti. Traneksaamhapet kasutati uuringutes suukaudselt, paikselt ja süstidena ning kõigi manustamisviiside puhul täheldati melasma raskusastme vähenemist. Kõige tugevam toime ilmnes suukaudse traneksaamhappe korral, kuid ka paiksed preparaadid andsid häid tulemusi. Suukaudne traneksaamhape on melasma puhul off-label ehk näidustuseväline ravi – ravim on Eestis olemas, kuid seda ei ole registreeritud spetsiaalselt melasma raviks. Tegu on retseptiravimiga ning ravi määrab arst. 

Paikset traneksaamhapet kasutatakse kreemide ja seerumite koostises, mis on Eestis saadaval ka käsimüügis. Toon välja mõned Eesti turul olevatest toodetest:

• SKIN1004 Madagascar Centella Tone Brightening Capsule Ampoule- koostisosade hulgas on traneksaamhape, niatsiinamiid, Centella asiatica ja C-vitamiin.
• Sesderma Azelac Ru depigmenteeriv liposoomseerum- sisaldab traneksaamhapet koos teiste pigmentatsiooni mõjutavate toimeainetega, näiteks aselaiinhappe, 4-butüülresortsinooli ja C-vitamiini. 
• Vichy Liftactiv Pigment Specialist B3 näoseerum- koostises on traneksaamhape koos 5% niatsiinamiidi, glükoolhappe ja C-vitamiiniga.

ASELAIINHAPE– odras ja rukkis leiduv looduslik keemiline hape. Aselaiinhapet kasutatakse enim akne, rosaatsea ja hüperpigmentatsiooni korral. Aselaiinhappel on ka melaniini ehk pigmendi tootmist vähendav toime. Samuti on sellel ka põletikuvastased omadused, mis mängivad olulist rolli melasma leevendamisel. Eestis on saadaval aselaiinhapet kosmeetilistes toodetes kui ka retseptiga saadavad ravimpreparaadid. Retseptiravimitest on Eestis müügil Skinoren 20% kreem, mille kasutamise sobivuse hindab arst. 

Madalama kontsentratsiooniga kosmeetilised tooted sobivad samuti melasmaga naha hooldusesse. Toon välja mõned Eesti apteekides leiduvatest preparaatidest:

• SVR [AZ] Ampoule Flash Sebiaclear näoseerum- sisaldab 15% aselaiinhapet, lisaks 2% niatsiinamiidi ja 2% tsinki. Tootja andmetel  on see mõeldud pigmendilaikude, punetuse ja aknele kalduva naha jaoks. 
• LA ROCHE POSAY Effeclar A.Z. geel-keem probleemsele nahale- sisaldab 10% aselaiinhapet, lisaks salitsüülhapet, hüaluroonhapet ja tsinki. 
• NERDS kreem-seerum 10% aselaiinhappega- sisaldab 10% aselaiinhapet, 3% niatsiinamiidi, oliiviskvalaani ja murumuru võid. Tootja andmetel sobib hüperpigmentatsiooni ja ebaühtlase nahatekstuuri leevendamiseks. 
• DUCRAY KERACNYL aselaiinhappega seerum- sisaldab 8% aselaiinhapet ja 3% glükoolhapet. Tootja andmetel sobib enim patsientidele, kellel on lisaks hüperpigmentatsioonile ka akneline ja rasusem nahk.

Esteetilise meditsiini protseduurid:

KEEMILINE KOORIMINE– melasma puhul võib lisaks kodusele nahahooldusele olla abi regulaarsetest keemilise koorimise protseduuridest. Enim kasutatakse melasma leevendamiseks glükoolhapet, piimhapet ja salitsüülhapet. 2024. aasta uuringu ülevaates hinnati glükoolhapet keemilistest koorimistest kõige ohutumaks ja efektiivsemaks melasma korral. Oluline on teada, et „tugevam hape“ ei tähenda automaatselt „parem tulemus“. Melasma on pigmentatsioonihäire ning liiga agressiivne koorimine võib põhjustada nahaärritust ja põletikujärgset hüperpigmentatsiooni ning seeläbi melasmat hoopis süvendada.

Protseduuri kohta saad rohkem lugeda: keemiline koorimine

MIKRONÕELUMIST kasutatakse melasma puhul nii iseseisva protseduuri kui ka toimeainete nahka viimise toetamiseks. Mikronõelumise protseduuri intensiivsust tuleb valida vastavalt patsiendi nahatüübile ja melasma aktiivsusele, sest liigne põletik võib pigmentatsiooni hoopis süvendada. Mikronõelumist on uuritud näiteks koos traneksaamhappe, C-vitamiini ja teiste pigmentatsioonivastaste toimeainetega. 2023. aasta uuringus tuli välja, et mikronõelumise ja paikse traneksaamhappe kombinatsioon on efektiivne melasma leevendamisel.

Protseduuri kohta saad rohkem lugeda: mikronõelumine

LASER- JA VALGUSRAVI võib olla melasma ravis efektiivne, kuid tuleb olla eriti ettevaatlik ning konsulteerida enne protseduuri kindlasti esteetilise meditsiini spetsialistiga. Mõned laserid ja valgusseadmed võivad melasma puhul anda väga häid tulemusi, kuid liigne kuumus või naha trauma võib põhjustada põletikujärgset pigmentatsiooni ja melasma ägenemist.

IPL ehk intensiivne pulseeriv valgus on üks võimalikest protseduurilistest ravimeetoditest melasma korral. IPL kasutab laia valgusspektrit, mis võimaldab mõjutada nahas paiknevat melaniini ning naha veresoontega seotud muutusi. Seetõttu võib IPL aidata vähendada pigmentatsiooni ja ühtlustada nahatooni. 2026. aasta alguses avaldatud uuringu ülevaade leidis, et IPL võib parandada nii marrasknahas kui ka pärisnahas olevat melasmat. Ainult IPL valgusravi saanud patsientide puhul kirjeldati mõõdukat melasma paranemist. Kõige paremaid tulemusi saavutati IPL-protseduuride kombineerimisel teiste paiksete ravimeetoditega.

Protseduuri kohta saad rohkem lugeda: IPL