Iluprotseduurid raseduse ajal – mida peaks teadma iga tulevane ema?

Rasedus ja iluprotseduurid

Rasedus on naise elus eriline periood, mil keha läbib märkimisväärseid muutusi. Hormonaalsed ja füsioloogilised muutusused võivad mõjutada naha seisundit, juuste kvaliteeti, küünte tugevust ja üldist enesetunnet.

Paljud lapseootel naised soovivad jätkata tavapärast ilurutiini ning otsivad vastuseid küsimustele, millised iluprotseduurid on raseduse ajal ohutud.

Kas juukseid võib värvida? Kas täitesüstid ja botox tuleb edasi lükata? Millised näohooldused aitavad leevendada rasedusega kaasnevaid nahamuresid ning millistest hooldustest tuleks hoiduda?

Kuigi rasedus ei tähenda iluprotseduuridest täielikult loobumist, tuleb teatud hoolduste ja esteetiliste protseduuride puhul arvestada nii ema kui areneva lapse heaoluga.

Selles blogipostituses anname ülevaate kõige sagedamini küsitud iluprotseduuridest ning selgitame, millised neist on raseduse ajal lubatud, millised vajavad eelnevat konsulteerimist spetsialistiga ja millised on soovitatav edasi lükata.

Juuste värvimine raseduse ajal

Küsimused juuste värvimise/toonimise kohta on üks sagedasemaid, mida lapseootel emad juuksurilt või ämmaemandalt küsivad. Kuigi varasemalt on soovitatud raseduse ajal juuksvärve pigem vältida, näitavad tänapäevased uuringud, et juuste värvimine ei ole seotud suurenenud riskiga loote arengule ega kaasasündinud väärarengutele. Samuti ei ole uuringud leidnud seost juuste värvimise ja raseduse katkemisega, enneaegse sünnituse või sünnidefektide sagenemise vahel.

Juuksevärvides sisalduvad kemikaalid puutuvad peamiselt kokku peanaha pinnaga ning naha kaudu imendub neist vereringesse minimaalne kogus. Tavapärase juuksevärvi kasutamise korral ei peeta seda terviseriskiks.

Raseduse ajal on naised tundlikumad erinevatele lõhnadele, mistõttu tuleks valida salong, kus on hästi ventileeritud ruum ja vähene/lühike kokkupuude värviaurudega.

Näohooldused raseduse ajal

Raseduse ajal toimuvad nahas muutused, mistõttu võivad süveneda akne, pigmentatsioonihäired, kuivus või vastupidi suurenenud rasueritus. Kirjanduse järgi peetakse enamikke pindmisi ja mitteinvasiivseid näohooldusi raseduse ajal ohutuks, kasutades sobivaid toimeaineid ning vältides agressiivseid protseduure.

Klassikaline näohooldus ja mehaaniline puhastus

Klassikaline näohooldus, mis sisaldab naha puhastamist, niisutamist, rahustavaid maske ning vajadusel komedoonide ehk ummistunud pooride mehaanilist puhastamist, on üldiselt lubatud kogu raseduse vältel. Uuringud ei ole näidanud, et pindmine naha puhastamine või komedoonide eemaldamine kujutaks endast ohtu emale või lootele. Küll aga võib raseduse ajal nahk olla tundlikum ning naha ärritus võib tekkida kergemini.

Happekoorimine raseduse ajal

Üldiselt peetakse kergemate hapete nagu AHA happed (glükoolhape, piimhape, aselaiinhape ja mandelhape) väikestes konsentratsioonides kasutades ohutuks. Need aitavad nahka õrnalt koorida, parandada tekstuuri ning vähendada nahaprobleeme. Samuti on lubatud kõrgema konsentratsiooniga happehooldused spetsialisti juures- valitakse nahale sobiv hape ning nõustatakse protseduuri ning koduhoolduse osas.

Aparaadihooldused raseduse ajal

Aparaadihoolduste puhul ei sõltu protseduuri sobivus üksnes seadmest, vaid ka sellest, mis toime on aparaadil ning mis on protseduuri eesmärk. Raseduse ajal soovitatakse aparaatidega näohoolusi, mis toimivad naha pindmistes kihtides. Näiteks ultraheli näopuhastus, mille eesmärk on eemaldada naha pinnalt surnud rakke, liigset rasu ja ebapuhtusi.

Lisaks näohoolduse protseduuri ohutusele, tuleb arvestada ka lapseootel naise mugavustega. Umbes 20 rasedusnädalast võib pikalt selili lamamine põhjustada ebamugavust, pearinglust, minestustunnet ja õhupuudust. Selle põhjuseks on suurenenud emaka surve alumisele õõnesveenile. Seetõttu on rasedatel soovitatud näohooldusi teha poollamavas asendis.

Isepruunistavad tooted raseduse ajal

Paljud naised soovivad raseduse ajal säilitada päevitunud jume, kuid samal ajal vältida liigset päikese käes viibimist ja solaariumi. Kirjanduse põhjal peetakse isepruunistavaid kreeme, vahte ja geele üldiselt madala riskiga valikuks raseduse ajal.

Enamike isepruunistavate toodete puhul on peamiseks toimeaineks dihüdroksüatsetoon (DHA), mis reageerib naha kõige pindmise kihiga.

Suuremat tähelepanu vajab aga spreipäevitus, mille käigus võib toimeainet sattuda hingamisteedesse. Raseduse ajal võib olla lõhna-ja maitsemeel tundlikum, seetõttu soovitatakse protseduuri ajal kasutada nina ja suu kaitsmiseks maski.

Oluline on meeles pidada, et isepruunistuvad tooted ei sisalda tavaliselt kaitset UV-kiirguse eest. Seetõttu on väga oluline kasutada igapäevaselt ka laia spektriga päikesekaitsekreemi.

Invasiivsed protseduurid raseduse ajal

Invasiivsete protseduuride alla kuuluvad erinevad süsteprotseduurid nagu täitesüstid, biostimulaatorid, botulismitoksiin jne.

Kuigi viimaste aastate uuringud ei ole näidanud, et juhuslik kokkupuude mõne süsteprotseduuriga raseduse ajal põhjustaks lootele kahjustusi, on enamiku protseduuride ohutusandmed rasedatel siiski piiratud. Seetõttu tuleks raseduse ajal vältida kõiki mittemeditsiiniliselt vajalikke invasiivseid iluprotseduure.

Praktikas on raseduse ajal soovitatav lähtuda lihtsast põhimõttest – kui protseduuri eesmärk on üksnes välimuse parandamine ja selle edasilükkamine ei mõjuta terivist, on kõige mõistlikum oodata protseduuriga kuni imetamise lõpuni.

Karvaeemaldus raseduse ajal

Raseduse ajal võivad hormonaalsed muutused mõjutada karvakasvu. Kui raseerimine, vahatamine ja depilatsioonikreemid on lubatud, siis foto- ja laserepilatsiooni puhul soovitatakse olla pigem ettevaatlik.

Foto- ja laserepilatsioon ei pruugi raseduse ajal olla efektiivne, sest karvakasvutsüklid on muutunud. Samuti on raseduse ajal nahk tundlikum ning vastuvõtlikum pigmendimuutustele.