Retinool vs retinoid vs retinal – kas need on sama asi?

Kui rääkida naha uuendamisest ja vananemisilmingute ennetamisest, siis üks toimeaine on kõigist teistest silmapaistvam – A-vitamiin ja selle derivaadid, mida tuntakse üldnimetuse retinoidid all.

Siin tekibki paljudel segadus:
tootesildid räägivad kord retinoolist, kord retinoidist või retinalist, mõnikord isegi retinoolhappest või retinüülestritest.
Kas need on kõik sama asi?
Ei ole.

Kõik need kuuluvad küll ühte perekonda, kuid neil on erinev tugevus, muundumisprotsess ja mõju nahale.

Kui rääkida nn anti-age ehk vananemisvastastest toimeainetest, siis üks nimi kerkib alati esile — retinool.
Ent kui vaatad nahahooldustoodete silte, leiad sealt ka sõnad retinoid, retinal, retinoolhape ja isegi retinüülesterid.
Paljud arvavad, et need tähendavad sama asja, kuid tegelikult on need erineva tugevuse ja toimeviisiga A-vitamiini derivaadid.

Esteetilise meditsiini seisukohalt on A-vitamiin üks kõige põhjalikumalt uuritud toimeaine nahauuenduse, kollageeni stimuleerimise ja akneravi valdkonnas.

Miks see üldse oluline on?

A-vitamiin on üks enim uuritud aineid dermatoloogias.
2016. aasta ülevaateuuring ajakirjas Dermatology and Therapy kinnitas, et retinoidid on “kuldstandard naha fotovananemise ennetamises ja ravi toetamisel”, kuna need mõjutavad otseselt rakkude geeniaktiivsust, stimuleerivad kollageeni tootmist ja kiirendavad naha uuenemist.

Järgnevalt selgitan, kuidas retinoidid nahas töötavad, miks ja kuidas nende tugevus erineb ja kuidas valida enda naha jaoks sobiv vorm.

Mis on retinoid?

Retinoid on üldmõiste kõigile A-vitamiini ja selle derivaatide (ehk keemiliste vormide) ühenditele.
Ehk teisisõnu — retinool, retinal ja retinoolhape kõik on retinoidid.

Retinoidide perekond sisaldab:

• looduslikke vorme (retinool, retinal, retinoolhape, retinüülestrid)

• sünteetilisi vorme (nt adapaleen, tazaroteen, isotretinoiin – mida kasutatakse meditsiinis, näiteks akneravis).

  Lihtsustatult:

  Kõik retinoolid, retinalid ja retinoolhapped kuuluvad retinoidide perekonda.

  Nii et kui keegi ütleb “kasutan retinoidi”, siis see võib tähendada kas:

  • retinooli sisaldavat kosmeetikat, või

  • retseptiretinoidi (nt tretinoiini, adapaleeni) dermatoloogilisest ravist.

Biokeemiline ahel:

Nahas toimub retinoidide muundumine ainult ühes suunas — nõrgem → tugevam:

Retinüülestrid → Retinool → Retinal (retinaldehüüd) → Retinoolhape

Ja ainult retinoolhape on see vorm, mis tegelikult toimib naha raku retseptoritel ja käivitab bioloogilise vastuse (kollageeni tootmine, rakkude jagunemine, pigmentatsiooni reguleerimine jne).

Seetõttu ütlebki teadus, et kõik muud vormid on n.ö eelühendid, mis peavad nahas muunduma retinoolhappeks.
Mida rohkem astmeid aine peab läbima, seda nõrgem ja õrnem on toime – aga samas ka väiksem ärrituse risk.

Näiteks 2017a. aasta ülevaateuuring ajakirjas Journal of Dermatological Treatment kirjeldab täpselt seda ahelat ja kinnitab, et retinoolhape on ainus otseselt aktiivne vorm, samas kui retinool ja retinal toimivad läbi muundumisprotsessi. Viide uuringule.

Kuidas retinoidid nahas toimivad?

Kui retinoolhape jõuab naha rakkudeni, seondub see retinoiinhappe retseptoritega (RAR) ning moodustab kompleksi, mis mõjutab geeniekspressiooni – ehk seda, kuidas rakud end uuendavad ja käituvad.

Selle tulemusena toimuvad nahas reaalselt mõõdetavad muutused nii struktuuris kui ka funktsioonis:

• Stimuleerib kollageeni ja elastiini tootmist – silub peenikesi kortse ja parandab naha elastsust.

• Kiirendab rakkude uuenemist – naha pind muutub siledamaks ja poorid puhtamaks.

• Ühtlustab nahatooni – aitab vähendada hüperpigmentatsiooni ja fotovananemist.

• Reguleerib rasunäärmete talitlust ja vähendab põletikku – eriti oluline aknele kalduva naha puhul.

• Tugevdab naha kaitsebarjääri – järjepideva kasutuse korral paraneb naha niiskustasakaal ja vastupidavus keskkonnamõjudele.

Retinoidide kasutamine ja kohanemisfaas ehk retinisatsioon

Kuigi retinoidid on üks tõhusamaid aineid naha uuendamiseks, vajab nahk nende toimega harjumiseks aega. Seda perioodi nimetatakse retinisatsioonifaasiks – tavaliselt kestab see 2–6 nädalat.

Selle aja jooksul võib nahk olla ajutiselt:

• kuivem või kergelt ketendav,

• tundlikum puudutusele või teistele toimeainetele,

• esineda võib ka ajutist punetust või “puhastusfaasi” , kui poorid puhastuvad sügavamalt, esile võib kerkida ka põletikulisi koldeid.

Kõik need nähtused on mööduvad ja seotud sellega, et nahk hakkab kiiremini uuenema.
Mitmed uuringud (nt Journal of Cosmetic Dermatology, 2020) on kinnitanud, et mõõdukas ärritus esimestel nädalatel on normaalne osa naha kohanemisest ja ei viita kahjustusele.

Kuidas alustada retinoidide kasutamist?

Retinoidide mõju on teaduspõhine ja tõhus, kuid edu võti on aeglane ja teadlik alustamine.
Nii väldid liigset ärritust ja saad tulemused, mida soovid.

Retinoidide tugevusastmed ja kellele need sobivad

Oluline teada:
Tugevam ei tähenda alati paremat.
Retinoidide efektiivsus sõltub eelkõige naha taluvusest, kasutussagedusest ja järjepidevusest, mitte ainult kontsentratsioonist.
Kui nahk muutub liialt ärritunuks või põletikuliseks, aeglustub hoopis paranemisprotsess ja tulemused võivad halveneda.

Seetõttu on mõistlik alustada madalama kontsentratsiooniga ja tõsta tugevust järk-järgult vastavalt naha reaktsioonile.
Kõige kindlam on, kui sobiva vormi ja sageduse aitab valida esteetilise meditsiini spetsialist või tervishoiutöötaja, kes oskab hinnata naha seisundit ja taluvust.

Millal mitte alustada retinoididega omal käel?

Kuigi retinoidid on tõhusad ja enamasti hästi talutavad, on olukordi, kus nende kasutamine vajab eelnevat spetsialisti hinnangut.
Ilma tervishoiutöötaja või esteetilise meditsiini spetsialisti konsultatsioonita ei tohiks retinoididega alustada, kui:

• oled rase või planeerid rasedust, kuna A-vitamiini derivaadid (eriti retinoehape ja retseptiravimid nagu isotretinoiin) võivad kahjustada loodet;

• imetad, sest A-vitamiini ühendid võivad väikestes kogustes erituda rinnapiima;

• sul on aktiivne nahapõletik, ekseem või rosaatsea ägedas faasis – retinoidid võivad ärritust süvendada;

• kasutad juba teisi tugevaid dermatoloogilisi ravimeid või happekoorimisi, mis võivad koosmõjus põhjustada liigset nahaärritust;

• oled alla 18-aastane – sel juhul peaks toote kasutamine toimuma ainult spetsialisti soovitusel ja järelevalve all.

Kui sul on kahtlus, kas retinoid sobib sinu nahatüübile või tervislikule seisundile, tasub enne alustamist tulla konsultatsioonile. Broneeri konsultatsioon. Õigesti valitud retinoid ja kasutussagedus annavad suurepärase tulemuse – ilma liigse ärrituseta ja turvaliselt.

Kokkuvõte: retinoidid – teaduspõhine tugi nooruslikule nahale

Retinoidid ei ole lihtsalt “anti-age” trend – nende toime on üks kõige paremini uuritud ja tõestatud dermatoloogias.
Olgu eesmärgiks vananemisilmingute vähendamine, akne leevendamine või naha üldise tekstuuri parandamine, retinoidid tõesti mõjutavad nahka: nad kiirendavad rakkude uuenemist, stimuleerivad kollageeni tootmist ja parandavad naha vastupanuvõimet keskkonnamõjudele.

Tulemused ei teki üleöö – nahk vajab aega kohanemiseks ja järjepidevust kasutamisel.
Oluline on mõista, et iga inimese nahk on erinev: sobiv retinoid, selle kontsentratsioon ja kasutussagedus sõltuvad naha tundlikkusest, varasemast kogemusest ja eesmärgist.

Parim viis on alustada õrnalt, järk-järgult ja spetsialisti juhendamisel.
Nii saab A-vitamiini väest maksimumi, vähendades samal ajal ärrituse riski ja saavutades tulemused, mis on nii nähtavad kui püsivad.

Triinu Millar
Esteetilise meditsiini õde
Sinu ilu teejuht