Mis on liighigistamine

Liighigistamine ehk hüperhidroos on seisund, kus inimene higistab tavapärasest palju rohkem, isegi ilma kuumuse või füüsilise pingutuseta. Higistamine on keha normaalne jahutusmehhanism, kuid hüperhidroosi korral on higistamisreaktsioon ülemäärane. See võib mõjutada kogu keha või olla lokaalne (enamasti peopesad, jalataldad, kaenlaalused, mõnikord nägu).

Liighigistamise põhjused

  • Primaarne hüperhidroos: Enamasti pole liighigistamise taga ühte kindlat haigust – primaarse hüperhidroosi puhul on närvisüsteemi regulatsioon häiritud teadmata põhjustel. Sageli algab see noorukieas ja võib perekonnas esineda (geneetiline komponent).
  • Sekundaarne hüperhidroos: Mõnikord põhjustavad liighigistamist muud tegurid: näiteks hormonaalsed häired (kilpnäärme ületalitlus), teatud ravimid, ülekaal või menopaus. Sellisel juhul on higistamine pigem üldine ja algpõhjuse ravi võib olukorda parandada.
  • Emotsionaalsed stiimulid: Stress ja ärevus võivad liighigistamist võimendada – paljudel hüperhidroosiga inimestel süveneb higistamine just pingelistes olukordades (nt avalik esinemine, eksamid).

Liighigistamise mõju igapäevaelule

  • Füüsiline ebamugavus: Pidevalt märjad kaenlaalused, libedad peopesad või niisked jalad võivad segada igapäevatoimetusi. Näiteks võib olla raske kindlalt kätt suruda või paberit käes hoida, kui peod higistavad.
  • Psühholoogiline mõju: Liighigistamine võib tekitada piinlikkust ja ärevust sotsiaalsetes olukordades. Inimesed võivad vältida kätlemist, kanda ainult teatud värvi riideid (et higilaigud vähem paistaks) ning tunda end ebakindlalt.

Higistamise vastased lahendused

  • Tugevad antiperspirandid: Esmalt võib proovida apteegi antiperspirante, mis sisaldavad kõrges kontsentratsioonis alumiiniumsooli. Need töötavad, sulgedes ajutiselt higinäärmete juhad. Kasutatakse öösiti kuivale nahale (nt kaenla alla) mõneks ajaks.
  • Iontoforees: Peopesade ja jalataldade liighigistamisel aitab mõnikord iontoforees – kerge elektrivoolu juhtimine läbi vee, kuhu käed/jalad asetatakse. See protseduur vähendab ajutiselt higinäärmete aktiivsust.
  • Ravimid: Rasketel juhtudel võib arst määrata suukaudsed ravimid (antikolinergilised), mis vähendavad higistamist. Neil on aga kõrvaltoimeid (suukuivus, südamekloppimine), mistõttu kasutatakse neid piiratud juhtudel.
  • Botuliintoksiini süstid: Üks efektiivne ja kohaliku mõjuga lahendus on Botoxi süstid probleemsetesse piirkondadesse, eriti kaenlaaluste liighigistamine allub hästi botuliinile. Botuliintoksiin blokeerib närviimpulsid higinäärmetele, peatades higierituse umbes 4-6 kuuks. Süste võib korrata paar korda aastas, tulemused on kiirelt tuntavad.
  • Kirurgilised lahendused: Äärmuslikel juhtudel (nt väga raske peopesade higistamine) tehakse sümpaterektoomiat – operatsiooni, kus lõigatakse läbi teatud närvijuhtmed, mis higinäärmeid reguleerivad. See on siiski viimane võimalus, kuna operatsioonil on riskid ning võib põhjustada kompensatoorset higistamist mujal kehal.

Kuidas ise leevendada liighigistamist

  • Riietus ja hügieen: Kanna hingavaid riideid (puuvill, tehnilised spordimaterjalid), mis juhivad niiskust eemale. Vaheta sageli sokke ja kasuta hingavaid jalanõusid, kui jalad higistavad. Regulaarne pesu ja vajadusel kaenlaaluste raseerimine võivad vähendada bakterite kasvu (mis põhjustab higilõhna).
  • Stressi ohjamine: Õpi stressi paremini hallata läbi lõõgastustehnikate – see võib ka higistamist vähendada, kui emotsioonid seda võimendavad.

Kui liigne higistamine häirib sinu elu ja enesekindlust, ära kannata selle probleemi käes üksi. Tule konsultatsioonile, et arutada liighigistamise vastaseid lahendusi – meie spetsialistid aitavad valida sobiva ravi, olgu selleks botuliinisüstid või muu tõhus meetod, mis toob su ellu kindlustunde tagasi.