Sissejuhatus

Autor: Laura Lorents

Ühel nädalal on nahk särav ja klaar, järgmisel nädalal ilmuvad vistrikud, suureneb rasueritus või nahk muutub tavapärasest tundlikumaks.  Kõigi muutuste taga ei pruugi olla vale nahahooldusrutiin, vaid meie enda keha.

Menstruaaltsükli jooksul toimuvad erinevad hormonaalsed muutused ning koos nendega võivad muutuda ka naha vajadused. Naissuguhormoonid nagu östrogeen ja progesteroon ning meessuguhormoonid nagu testosteroon mõjutavad nahas rasueritust, niiskustasakaalu ning põletikulisi protsesse.

Mis toimub meie nahaga menstruaaltsükli eri faasides ja miks võivad mõned nahaprobleemid just enne menstruatsiooni ägeneda? Vaatame lähemalt, kuidas hormonaalsed muutused meie nahka mõjutavad ning kuidas oma naha vajadusi paremini mõista.

Menstruaaltsükkel

Ajavahemikku ühe menstruatsiooni algusest järgmise alguseni loetakse üheks menstruaaltsükliks. Keskmine menstruaaltsükli kestus on 28 päeva. Menstruaaltsükli pikkus võib elu jooksul muutuda, esimestel aastatel pärast menstruatsioonide algust ja  enne menopausi on tsükkel sageli ebaregulaarne. Menstruaaltsükli ülesanne on võimaldada munarakul küpseda ja munasarjast vabaneda ning valmistada emakas ette embrüo vastuvõtmiseks ja pesastumiseks. Menstruaaltsükli saab munasarjades toimuva põhjal jaotada kolme põhifaasi:

  1. follikulaarne faas
  2. ovulatsioon
  3. luteaalfaas

Tsükli lugemist alustatakse menstruatsiooni esimesest päevast.

Follikulaarne faas algab menstruaaltsükli esimesel päeval. Menstruatsioon on emaka limaskesta irdumine, mis avaldub menstruaalverejooksuna. See faas kestab ovulatsioonini, mis toimub üldjuhul umbes 14 päeva enne järgmise menstruatsiooni algust. Ovulatsioon on aeg, kui munasarja folliikulist vabaneb küpsenud munarakk. Luteaalfaas kestab ovulatsioonist menstruatsiooni alguseni.

Menstruaaltsükkel ja hormoonid

Menstruaaltsüklit  reguleerivad naissuguhormoonid, mis vabanevad tsükliliselt.

Folliikuleid stimuleeriv hormoon (FSH) – follikulaarses faasis toodetakse ajuripatsis folliikuleid stimuleerivat hormooni (FSH), mis stimuleerib munarakkude kasvu ja arengut ning soodustab östrogeeni teket.

Luteiniseeriv hormoon (LH) – tsükli keskpaigas suureneb ajuripatsis luteiniseeriva hormooni (LH) tootmine. See on vajalik östrogeenide tootmiseks ning stimuleerib munasarja munarakku vabastama.

Gonadotropiini vabastajahormoon (GnRH) –  folliikuleid stimuleeriva hormooni ja luteiniseeriva hormooni eritumist vereringesse soodustab gonadotropiini vabastajahormoon (GnRH), mida toodab hüpotalamus.

Östrogeen – soodustab munaraku küpsemist ja aitab emakat raseduseks ette valmistada. Munaraku küpsedes östrogeenisisaldus suureneb, jõudes tipptasemele umbes kaks päeva enne ovulatsiooni. Organism toodab kolme liiki östrogeeni: östroon, östradiool ja östriool.

Progesteroon – pärast munaraku vabanemist (ovulatsiooni) muutub folliikul kollaskehaks ja hakkab tootma progesterooni. Progesteroon valmistab emaka siselimaskesta (endomeetriumi) ette viljastatud munaraku pesastumiseks. Progesteroonitase tõuseb märgatavalt pärast ovulatsiooni.

Menstruaaltsükli faasid ja hormoonitasemete muutused

Millised hormoonid mõjutavad naha tervist kõige rohkem?

Östrogeen mõjutab naha struktuuri, taastumist ja kaitsebarjääri toimimist. Naha seisukohast on tähtsaim östrogeen östradiool.

  • toetab kollageeni tootmist ja aitab säilitada naha struktuuri
  • mõjutab naha paksust, elastsust ja võimet niiskust siduda
  • osaleb naha kaitsebarjääri toimimises ja haavade paranemises
  • mõjutab naha verevarustust ja põletikuliste protsesside regulatsiooni

Östrogeenitaseme langusega, eriti menopausi ajal, seostatakse naha õhenemist, kollageenisisalduse vähenemist, kuivust ja elastsuse langust. Menstruaaltsükli tavapäraste kõikumiste puhul ei ole aga tõestatud, et nahk muutuks kõigil naistel kindlas faasis märgatavalt kuivemaks või elastsemaks. Ühes 2024. aasta ülevaates ei leitud tsükli eri faaside vahel naha niiskussisalduses olulist erinevust, kuigi ovulatsiooni ajal täheldati suuremat naha elastsust võrreldes follikulaarfaasiga.

Progesterooni tase tõuseb pärast ovulatsiooni ning langeb enne menstruatsiooni, kui rasedust ei teki.

  • osaleb naha hormonaalse keskkonna ja füsioloogiliste protsesside regulatsioonis
  • tsükli teises pooles kaasneb selle tõusuga sageli ka naha baastemperatuuri ja verevarustuse muutumine
  • võib olla seotud mõne põletikulise nahahaiguse tsüklilise ägenemisega, kuid täpne mehhanism pole täielikult selge

Luteaalfaasis võib naha temperatuur tõusta ning mõnes uuringus on täheldatud ka suuremat naha verevarustust ja higistamist. Osa naisi kogeb enne menstruatsiooni akne või ekseemi ägenemist. Neid muutusi ei saa siiski pidada progesterooni otseseks ja universaalseks toimeks: oluline on kogu hormonaalne keskkond ning naha individuaalne reaktsioon.

Androgeene ehk meessuguhormoone leidub nii naiste kui meeste organismis. Meessuguhormoonid stimuleerivad rasunäärmete arengut ja rasu tootmist. Liigne rasu koos karvanääpsu ummistumise ja põletikuga soodustab akne kujunemist.

  • rasusem nahk ja naha läikimine
  • ummistunud poorid ja põletikulised vistrikud
  • akne

Folliikuleid stimuleeriv hormoon (FSH) ja luteiniseeriv hormoon (LH) toodetakse ajuripatsis. Need ei ole naha rasuerituse peamised otsesed regulaatorid, kuid juhivad menstruaaltsüklit ja mõjutavad seeläbi naha hormonaalset keskkonda. Nende hormoonide mõju nahale on seega peamiselt kaudne.

 

Kuidas leevendada hormoonidest tingitud nahamuutusi?

Hormonaalsetest muutustest tingitud nahaprobleeme ei ole alati võimalik täielikult ennetada, kuid nende leevendamiseks on oluline järjepidev ja nahasõbralik hooldusrutiin. Nägu on hea pesta õrna puhastusvahendiga kuni kaks korda päevas. Liiga sage pesemine, naha tugev hõõrumine ja tugevate koorijate kasutamine võivad nahka ärritada ning kahjustada selle loomulikku kaitsekihti. Samuti on oluline kasutada niisutavat kreemi, mis aitab säilitada naha niiskustasakaalu ka aknele kalduva naha puhul. Päevasel ajal tuleks kasutada laia spektriga päikesekaitset. Eelistada tuleks mittekomedogeenseid tooteid ehk tooteid, mis ei ummistaks poore.

Kui peamiseks probleemiks on vistrikud ja ummistunud poorid, võivad sobiva nahahoolduse osana aidata AHA ja BHA happeid sisaldavad tooted, mis soodustavad pooride puhastumist. Neid toimeaineid tuleks kasutusele võtta järk-järgult, sest liigne kasutamine võib põhjustada kuivust ja ärritust. Oluline on ka vältida vistrike pigistamist, kuna see võib suurendada põletiku, armistumise ja pigmentatsioonimuutuste riski. Nahahoolduse kõrval tasub jälgida naha seisundit kogu menstruaaltsükli vältel, pidades näiteks päevikut, kuhu märgitakse tsükli faasid ja nahas toimuvad muutused. See aitab märgata korduvaid mustreid ning hinnata, millised hooldusvõtted toimivad kõige paremini.

Oluline on mõista, et hormonaalsetest muutustest tingitud nahaprobleemid ei tähenda, et inimene hoolitseks oma naha eest valesti. Eesmärk ei ole naha loomulike muutuste täielik kõrvaldamine, vaid nende leevendamine ning naha tervise ja kaitsebarjääri säilitamine.

Kokkuvõte

Menstruaaltsükli ajal toimuvad nahamuutused on täiesti loomulikud ning nende taga peituvad hormonaalsed kõikumised, mis mõjutavad igaüht erinevalt. Kuigi vistrike ja naha rasuerituse suurenemist ei ole alati võimalik täielikult vältida, saab järjepideva ja nahasõbraliku hooldusega nende mõju leevendada.

Kõige olulisem on kuulata oma nahka, hoida hooldusrutiin lihtne ning mitte oodata endalt veatut nahka igal tsükli päeval.

Nahk ei pea olema kogu aeg ühesugune, et olla terve.

Blogipostitus tugineb teadusartiklitele. Rohkem infot menstruaaltsükli, hormoonide ja nahahoolduse kohta leiad siit: